Stonia MUD rassid

---

Stonia MUD’is on kümme erinevat rassi, mis jagunevad nelja nahavärvi ja – oleku vahel. Valgerass on headuse rass, mustarass kurjuse rass, pruunirass neutraalsed ja lõpuks hulgusrass.

Headuserassi kuuluvad inimesed, päkapikud, kääbikud ja haldad. Kurjuserassi orkid, poolorkid ja deemonid. Neutraliteeti esindavad hiiglased ja rändurid ning teispoolsesse lahkunud hulgusrassi kummitused.

VALGED | MUSTAD | PRUUNID | VAIMUD

---

Valged (headuserass)

Inimesed (Human)

Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole inimesed kõige tavalisem rass Stonias. Kuigi nad pole nii tugevad kui päkapikud ega nii intelligentsed kui haldjad, on nad piisavalt osavad, et olla väga korralikud sõdalased kui maagid, vaimulikud ja vargad.

Inimesed, olles igas mõttes keskmised, ei oma erilisi vastupanuvõimeid ega haavatavusi.

Inimeste nahk on valge ja nad on keskmise suurusega. Nende sõbrad on haldjad, päkapikud ja kääbikud.

Lühijutt:

Stonia lahinguväljal valitses vaikus enne tormi. Inimesed, kes seisid haldjate, päkapikkude ja kääbikut kõrval, valmistusid eesseisvaks võitluseks.

Nad kandsid mitmekesiseid rüüsid, osadel terasrinnaturvised, teistel nahktuunikad, igaüks relvastatud mõõkade, kilpide või maagiliste keppidega. Mõned neist, vaimulikud, kandsid helendavaid pühasümboleid ja loitsisid kaitsemantraid.

Kuigi nad polnud ei tugevaimad ega kõige targemad, paistis nende kindlus ja kohanemisvõime kaugele.

Kaugel silmapiiril liikusid tumedad varjud – orkid ja muud kurjusejõud olid teel. Päike loojus aeglaselt, heites nendele otsusekindlatele nägudele pikad varjud. Nad olid valmis võitluseks, teadmata, mis ees ootab, kuid olles kindlad oma oskustes ja sõpruses liitlastega

Päkapikud (Dwarf)

Päkapikud on lühikesed ja jässakad, tuntud oma põikpäise ja halva iseloomu ning suure vastupidavuse poolest. Nad on metsikud võitlejad ja nende suur jõud ning vastupidavus muudavad nad suurepärasteks sõdalasteks.

Päkapikkude nõrkuseks on kohmakus ja madal intelligentsus, sest head sõdalased, nagu nad tõesti on, löövad enne ja mõtlevad hiljem.

Siiski on mõned nutikamad päkapikud teinud karjääri vaimulikena ja mõned osavamad neist varasteks, kuid päkapikk maagina pole just parim valik.

Päkapikud on kirveste meisterlikud kasutajad, mis on loomulikult alati nende esmane relv. Päkapikud on oma vastupidavuse tõttu haigustele vastupidavad, kuid kohmakus põhjustab täieliku ujumisoskuse puudumise, mistõttu nad on uppumisele vastuvõtlikud.

Päkapikkude nahk on valge ja nad on väikese kasvuga. Nende sõbrad on inimesed, haldjad ja kääbikud. Päkapikkude vaenlased on kummitused, orkid, poolorkid ja deemonid, hiiglased ja rändajad. Boonusoskusteks on raev ja kirves.

Lühijutt:

Päkapikkude hõim seisis kindlameelselt kalju ääres, seljataga pimedad mägikäigud, kus võis tunda raua ja higi lõhna. Nende lahingurüüde terasest ja rauast pinnad helkisid hämara valguse käes, nende käed olid valmis oma hiiglaslikke kirveid haarama.

«Täna ei lange me tagasi,» ütles hõimujuht, tema sõnad kandsid endast raevu ja kindlameelsust. Orkid ja deemonid valmistusid rünnakuks, kuid päkapikkude silmad lõid tuld. Nende kõrval seisid truud sõbrad — inimesed, haldjad ja kääbikud, kõik üheskoos valmis vaenlastele vastu astuma.

Haldjad (Elf)

Haldjad on veidi pikemad kui inimesed, kuid neil on palju kergem kehaehitus. Nad on tugevuse ja jõu poolest nõrgemad kui enamik teisi rasse, kuid nende keha ja mõistus on palju osavamad.

Seetõttu on haldjad suurepärased maagid, vaimulikud ja vargad. Nende madal jõud muudab haldjad nõrkadeks, kuid samas kiirus, kergus ja osav vilkadeks sõdalasteks.

Haldjad ei maga kunagi. Nad saavad samad taastumisvõimed, kui nad lihtsalt puhkavad, isegi ilma silmi sulgemata. Nad on ka immuunsed maagilise une suhtes.

Haldjad on oma maagilise loomuse tõttu võlujõu suhtes vastupidavad, nende selge mõistus annab neile keskmisest kõrgema mana taastumise. Haldjad on vastupidavad ka haigustele ja kõikidele pühadele rünnakutele.

Haldjate nahk on valge ja nad on keskmise suurusega. Nende sõbrad on inimesed, päkapikud ja kääbikud.

Lühijutt:

Võlumetsa vaikuses seisid haldjad, pikad ja graatsilised, oma liitlaste kõrval. Nende valge nahk helkis kergelt, samal ajal kui hõbedast ja nahast valmistatud kerged turvised võimaldasid neil liikuda vaikselt ja osavalt.

Mõned hoidsid käes võlukeppe ja – sauasid, millelt kiirgas maagiat, teised kandsid elegantseid pistodasid või vibusid.

Haldjate pilgud olid teravad, peegeldades nende kiirust ja tarkust. Osa neist, vaimulike riietuses, seisis valmis andma kaitset, samas kui teised liikusid varjudes, näidates oma oskusi varastena.

Nende kõrval seisid truud liitlased — inimesed, päkapikud ja kääbikud. Kaugel võlumetsa piiril liikusid orkid, poolorkid, deemonid ja kummitused, valmis rahu rikkuma.

Haldjad olid rahulikud, kuid valvsad, valmis oma maagia ja osavusega vaenlastele vastu astuma.

Kääbikud (Hobbit)

Kääbikud näevad välja nagu inimesed, kuid on palju väiksemad (umbes 90 sentimeetrit). Nad suhtuvad teistesse rassidesse eelarvamusega ja väldivad neid sageli.

Kääbikud hiilivad väga hästi. See annab neile eelise otsustada, kas nad tahavad teiega kohtuda või mitte.

Kääbikutel on erakordselt kiired refleksid – see teeb neist suurepärased vargad. Kuid vargus pole nende ainus anne, kääbikud on piisavalt intelligentsed ja targad, et olla head vaimulikud ja keskmised maagid.

Nende jõu ja vastupidavuse puudumine muudab nad nõrgemaks kui teised sõdalased; siiski aitab nende äärmuslik osavus neil tõrjuda lähivõitlusrünnakuid ja tabada oma vaenlast mitu korda, muutes kääbik-sõdalase ohtlikuks vastaseks.

Kääbikud näevad kõiki kurje olendeid. Nad on immuunsed võlujõule ja vastupidavad vaimsetele rünnakutele, kuid haavatavad külma suhtes.

Kääbikute nahk on valge ja nad on väikese kasvuga. Nende sõbrad on inimesed, haldjad ja päkapikud.

Lühijutt:

Kääbikud, kavalad ja kiired, elasid rahulikult Shire’i roheliste küngaste vahel, kuhu olid ehitanud oma mugavad kodud. Hommikupäike paistis nende maalilistele elamutele, kus kääbikud oma päevi veetsid — mõned lugesid vanu käsikirju, teised hiilisid mööda metsaradu, otsides uusi seiklusi.

Nad kandsid mugavaid looduslikest materjalidest rõivaid, mida kaunistasid lihtsad mustrid. Kuigi nad nägid välja rahulikud ja sõbralikud, oli neis alati peidus valvsus — nende silmad jälgisid teraselt igat liigutust.

Iga kääbik teadis, et nende vaenlased — orkid, poolorkid, deemonid ja kummitused — ei olnud kaugel. Nad olid valmis kaitsma oma kodusid, kasutades oma osavust ja teravat meelt, et avastada ohtu enne, kui see nende juurde jõuab.

---

Mustad (kurjuserass)

Orkid (Orc)

Orkid. Noh, mida saab öelda nende tugevate ja vastupidavate sõdalaste kohta? Nad on äärmiselt agressiivsed, väga tugevad ja kõige vastupidavamad.

Nende intelligentsus on madal, kuid piisavalt kõrge, et mõista, et hea eluviis on võitlus.

Orkid on suurepärased sõdalased, kuid vargus on neile keeruline ja loitsimine veelgi raskem.

Orkidele (nagu deemonitele) meeldib pimedus; nad taastuvad kiiremini täieliku loomuliku valguse puudumisel. Nad näevad pimedas, kuid see muudab nad valguse suhtes haavatavaks. Nad on vastupidavad külma ja haiguste suhtes.

Orkide nahk on must ja nad on suured. Nende sõbrad on poolorkid ja deemonid. Orkid vihkavad inimesi, haldjaid, päkapikke, kääbikuid, kummitusi, hiiglasi ja rändureid ning ründavad neid kohe, kui neid näevad.

Lühijutt:

Pimeduse varjus seisis orkide sõjajõud, nende must nahk helkimas kummitusliku kuuvalguse käes.

Iga ork oli täis metsikust ja agressiooni, nende kehaehitus massiivne, kaetud tumedatest metallidest ja loomade nahkadest valmistatud soomusrüüdega.

Mõned hoidsid käes suuri tooreid relvi, nagu kirveid ja nuge, samas kui teised olid valmis lähivõitluseks, rusikad kokku surutud. Nende silmis oli metsik leek, täis viha ja hävitusjanu.

Varjus varitsesid nende liitlased – poolorkid ja deemonid, oodates oma hetke.

Kaugel silmapiiril liikusid nende vaenlased — inimesed, haldjad, päkapikud ja kääbikud —, keda orkid vihkasid ja olid valmis ründama kohe, kui neid näevad.

Poolorkid (Halforc)

Poolorke tuntakse halastamatute mõrtsukate ja armutute sõdalastena, täpselt nagu orke. Poolorkid näevad pimedas kõiki, kuid mitte kõike.

Poolorkid on vastupidavad mürgile ja haigustele, kuid valguse suhtes haavatavad.

Poolorkid on head vargad ja sõdalased, kuid keskmised maagid. Nad on veidi kehvemad kui inimesed, kuid hõlpsasti võrreldavad ränduritega.

Poolorkide nahk on must ja nad on keskmise suurusega. Nende sõbrad on orkid ja deemonid.

Poolorkid vihkavad kummitusi, inimesi, haldjaid, päkapikke, kääbikuid, hiiglasi ja rändureid ning võitlevad nendega igal võimalusel.

Lühijutt:

Sügavas pimeduses liikusid poolorkid vaikselt, nende must nahk sulandudes varjudesse. Nende silmad kiiskasid vaevu tajutava helendusega, kui nad uurisid oma ümbrust, alati valmis rünnakuks.

Poolorkid kandsid tugevaid, kuid lihtsaid soomuseid, valmistatud tumedast metallist ja nahast, mis sobisid nii hiilimiseks kui ka lahinguks.

Mõned hoidsid käes pistodasid ja lühimõõku, teised varitsesid varjudes, oodates hetke, et rünnata oma vaenlasi.

Nende orkidest ja deemonitest liitlased olid lähedal, kuid kaugemal tundsid nad vihatud inimeste, haldjate, päkapikkude ja kääbikute kohalolekut.

Poolorkid, halastamatud ja osavad, olid valmis kasutama oma oskusi ja agility’t vaenlaste vastu, teadmata kartust mürgi ega haiguste ees, kuid alati ettevaatlikud valguse suhtes.

Deemonid (Demon)

Kunagi kuulus osa inimrassist, kes hakkas järgima Kurjust, ja nad ei pääsenud karistuseta. Nad muutusid pahatahtlikeks ja kurjadeks olenditeks, kes elavad pimeduses ja vihkavad kõike head.

Deemonid näevad pimedas ja nende keha ei talu valgust, täpselt nagu orkid ja poolorkid, ning nad on vastupidavad külmale ja haigustele.

Deemonid (nagu orkid) taastuvad pimeduses kiiremini.

Deemonite nahk on must ja nad on keskmise suurusega. Nende sõbrad on orkid ja poolorkid. Deemonid vihkavad inimesi, haldjaid, päkapikke, kääbikuid, kummitusi, hiiglasi ja rändureid.

Lühijutt:

Pimeduses hiilisid deemonid, nende must nahk helkimas kurjakuulutava kuma all. Nende silmad põlesid punase leegiga, peegeldades nende pahatahtlikku olemust.

Mõned kandsid tumedaid, räbaldunud rüüsid ja keerutatud metallist turviseid, teised hoidsid käes piitsu, mida nad kasutasid halastamatult oma vaenlaste vastu.

Iga deemon liikus vaikselt, täis vihkamist kõige hea vastu. Nad toitusid pimedusest ja vihkasid valgust, taastudes kiiresti igas valguse puudumisel.

Kaugel seisid nende liitlased, orkid ja poolorkid, valmistumas lahinguks nende vihatud vaenlaste vastu — inimeste, haldjate, päkapikkude ja kääbikute vastu.

Atmosfäär oli täis kurjust ja vaenulikkust, iga samm viies nad lähemale lahingule, kus nad pimeduse jõududena vihkasid ja hävitasid kõike head.

---

Pruunid (neutraalrass)

Pruunide rassid saavad ajutisi liitusid luua valgete – ja mustaderassiga, kuid üldiselt ollakse põlisvaenlased.

Hiiglased (Giant)

Hiiglased on suurimad kõigist rassidest, pikkus 3 kuni 3,6 meetrit. Nad on tugevaim rass ja sama vastupidavad kui päkapikud ja orkid.

Kuigi nad pole just teravaimad pliiatsid ja nende osavus jätab soovida, on nende suur jõud ja vastupidavus tuntud.

Hiiglaste aeglane mõtlemine ja pikkus põhjustavad kaks haavatavust: loitsude rünnakud ja paaniline hirm pikse ees.

Siiski annab nende tohutu kehaehitus vastupidavuse külma vastu. Hiiglased on suurepärased sõdalased, kuid varaste ja maagidena jäävad nad hätta.

Hiiglaste nahk on pruun ja nad on hiiglaslikud. Nende sõbrad on rändurid.

Kummitused vihkavad hiiglasi, ja samuti ei meeldi nad inimestele, haldjatele, päkapikkudele, kääbikutele, orkidele, poolorkidele ega deemonitele.

Lühijutt:

Hallide Mägede sünged tippude vahel liikusid aeglaselt võimsad hiiglased. Nende pruun nahk, krobelise kivipinna sarnane, sulandus ümbritseva mägise maastikuga, andes neile veelgi võimsama ja kohutavama ilme.

Iga hiiglane kandis rasket kivist ja metallist soomusrüüd, mis klobises nende tohutute kehade küljes. Nad kandsid oma suurtes kätes hiiglaslikke nuge ja vasaraid, valmis purustama kõike, mis nende teele satub.

Nende liigutused olid aeglased, kuid iga samm vapustas maad nende all. Kuigi nad olid aeglased ja kohmakad, ei tundnud nad külma, kuna nende kehad olid külmale immuunsed. Hallides Mägedes oli alati tunda tormi ja jäise tuule piitsutust, kuid hiiglaste jässakas keha talus seda kergesti.

Nad olid teadlikud vaenlaste olemasolust mägede taga — kummitused, inimesed, haldjad, päkapikud ja kääbikud —, kes neid ei sallinud.

Kuid hiiglased olid valmis võitlema, liigutades oma massiivseid kehaid kindlameelselt ja hävitusjanu silmis, hallides mägedes valitses nende jõud.

Rändurid (Nomad)

Nomaadid on rändajad, kes liiguvad lõputult otsides paremat elukohta…ja… head saaki ja röövi.

Nomaadid on suurepärased vargad ja head sõdalased. Nomaad-maagid ja vaimulikud on keskpärased või veidi kehvemad, kuid siiski piisavalt head, et vargad ja sõdalased neid respekteeriksid ja annaksid neile osa saagist.

Nende elu kõrbetes on muutnud nad kuumuse suhtes vastupidavaks ja pikad külmad ööd on õpetanud neid ka külma taluma.

Nomaadide nahk on pruun ja nad on keskmise suurusega. Nende sõbrad on hiiglased. Nomaadide vaenlased on kummitused, inimesed, haldjad, päkapikud, kääbikud, orkid, poolorkid ja deemonid.

Lühijutt:

Kõrvetava päikese all liikusid nomaadid kiiresti läbi kõrbe, nende pruun nahk päevitunud ja sitke, valmistunud vastu võtma nii kuumust kui ka külma. Nad kandsid kergemaid rüüsid, mis kaitsesid neid päeval kuuma ja öösel külma eest.

Nomaadid hoidsid käes teravaid pistodasid ja kõveraid mõõku, mõnel olid kotid täis saaki, näidates oma oskusi varastena. Nende liigutused olid vilkad ja täis kavalust, alati valmis tabama oma järgmist sihtmärki.

Mõned nomaadid olid sõdalased, kandes nahksoomuseid ja kulunud relvi, samas kui teised keskendusid maagiale ja vaimulikele ülesannetele, kuigi nende oskused olid võitlusvalmidest veidi kehvemad. Kõrbe karm maastik, kõrguvad liivaluited ja kaugusesse ulatuvad mäed ei heidutanud neid, sest nomaadid olid kodus igasugustes tingimustes, liikudes kergesti läbi selle karmide olude.

---

Hulgusrass

Kummitused (Ghost)

Kummitused on vaimudetaolised olendid. Nende kohta pole palju teada, sest nad veedavad suurema osa ajast pimeduses ja ilmuvad välja ainult öösiti või siis, kui päike ei paista (nagu pimeduses või udus). Päeval võib neid leida vanades kabelites või haudades, kuid nende otsimine pole kuigi tark tegu.

Kummitused on suurepärased maagid ja vaimulikud, sest neil on kõige võimsamad mõistused. Kummitused ei sobi varasteks, kuid sõdalastena võivad nad olla kasulikud abilised loitsijatele.

Kummitused näevad pimedas kõike sama hästi kui päevavalguses. Nad on alati hiilivad, nähtamatud ja lendavad; nad ei pea uksi avama ega ronima.

Nendele ei mõju tömbid relvad nagu nuiad ega rünnakud. Kummitused on vastupidavad külmale, haigustele ja maagilistele rünnakutele. Nad on ka immuunsed mürgi suhtes, kuid nende vaimne loomus muudab nad äärmiselt haavatavaks hõbedale, pühadele ja vaimsetele rünnakutele.

Kummitustele ei meeldi päike ega elav tuli. Nad ei saa viibida päikesevalguses ilma kannatusteta — see võib põhjustada ajutist nägemise kaotust ja isegi surma.

Lühijutt:

Kabeli katakombides valitses pimedus, kui vaevu nähtavad, udukogulaadsed kummitused libisesid läbi seinte ja uste, jättes maha külma õhuhoovuse.

Nende hallikasnahksed kehad hõljusid kergelt, vaevata mööda vana hauakambreid, nende silmad õõnsad, kuid nägid kõike pimeduses. Kummituste varjud segunesid katkiste hauakividega ja kummituslikud küünlad vilkusid kaugel.

Mõned kummitused kandsid võlukeppe või maagilisi sümboleid, nende rollist maagide ja vaimulikena andis aimu nende kavalus ja jõud. Nad liikusid vaikuses, kartes päikesevalgust, hõbedat ja pühade jõudude rünnakut, kuid pimeduses oli nende kohal võimas külm aura, mis valitses matmispaiga üle.